Meeskoori dirigent aastatel 1912-1924
Juhan Simm sündis 12.VIII 1885 Kivilõppe külas Vana-Suislepa vallas; suri 20.XII 1959 Tartus. On tuntud kui helilooja, koorijuht ja dirigent, Eesti NSV rahvakunstnik (1947). Õppis 1906-1910 Tartu Ãœlikooli füüsika - matemaatikateaduskonnas, 1912-1914 Berliinis Sterni Konservatooriumis dirigeerimist A.von Fielitzi ning kompositsiooni W.Klatte aj J-Sterni juhendamisel. Täiendas end 1924 dirigeerimises Pariisi Grand Opera juures. Oli 1906-1910 “Vanemuise” teatri orkestrant, 1914-1916 muusikajuht ja 1916-1940 dirigent ning 1926-1927 ja 1944-1951 Tartu Muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja dirigeerimisõpetaja. Asutas 1908 Tartus meeskoori, mis kandis aastast 1912 Eesti Ãœliõpilaste Ãœhendatud Meeskoori nime ja on praegu Tartu Akadeemiline Meeskoor.
1923 asutas Tartu Meestelaulu seltsi meeskoori (hiljem J.Simmi Nimeline Meeskoor), juhatas 1916-1925 “Vanemuise” muusikaosakonna segakoori. Oli 1923, 1933, 1938, 1947 ja 1950 üldlaulupeo üldjuhte; olnud ka mitme maakonna- ja meestelaulupäeva üldjuht. Tegutses muusikakriitikuna. Tema rahvuslik-romantilist laadi heliloomingus on põhiline koorimuusika.
Meeskoori dirigent aastatel 1924-1933
Leonhard Wilhelm Johann Neuman, pseud. Leenart Helisalu (13. XII 1885 Tartu – 20. X 1933 Tartu). Koorijuht, muusikategelane ja laulja (bariton). Lõpetas 1912 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Õppis laulmist 1908-1912 Tartus Georg Stahlbergi juures, 1912-1914 Berliinis G.A.Walteri ning 1915-1916 Moskva konservatooriumis A.Borzati ja eraviisil A.Sekar-Rozhanski juures. Täiendas end 1921-1922 Roomas, 1922-1924 Leipzigis ja Berliinis, viimases J.Raatz-Brockmanni juures, ning 1927 Viinis.
Oli 1914-1915 Pärnu ja 1916-1918 Tartu üldhariduskoolides muusikaõpetaja; 1919-1920 õpetas laulmist Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis, 1920-1921 ja 1927-1933 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1921-1922 oli diplomaadina Itaalias. Alustas koorijuhtimist juba noorukina: juhatas 1905-1907 Tartus Eesti noorsoo Segakoori ja 1916-1918 Tartus Eesti Haritlaste Segakoori, mis esitas uuemat eesti kooriloomingut; 1920-1921 ja 1926 oli Tartu Ãœliõpilassegakoori ja 1924-1933 Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigent. IX üldlaulupeo üldjuhte. Laulusolistina osales peamiselt vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeis. Kirjutanud koorilaule (segakoorile: “Kodumaa laul", E.Visnapuu; “Neiu", A.Grenzstein; “Ööbik", G.Wulff; “Mis see oli", K.E.Sööt; ja naiskoorile: “Minu süda", A.Reinvald). Avaldas 1920-1930. Aastail hulga artikleid eesti muusika ja interpretatsiooni kohta.
Artiklid: K.A.Hermann eesti muusika ajaloos ("Looming” 1923, nr.5), Veerud eesti muusika ajaloost (samas, 1924, nr.2-6), Meie muusikaelu sajandi algul (samas, 1930, nr.11), Kus ja kuidas laulu õppida ("Muusikaleht” 1924, nr.2-3), 20 aastat Eesti sümfooniaorkestrit (samas, 1927, nr.11), Mis on häälekultuur (samas, 1929, nr.1), Häälekultuur ühtlustatud koorilaulu alusena (samas, 1929, nr.2), ja Ooperilauljate ettevalmistamisest (samas, 1930, nr.3).
Bibliograafia: J.Jürisson. Leonhard Neuman muusikuna ja sulemehena. – Teater. Muusika. Kino, 1985, nr.12; M.Märtin. Otto Hermann ja Leenart Neuman eesti muusikaloos. – Sirp ja Vasar, 1983, 21.okt; Eesti Muusika Bibliograafiline Leksikon, Tallinn, 1990, lk.158.
Meeskoori dirigent aastatel 1933-1974
Richard Ritsing sündis 25. Märtsil 1903. aastal Räpinas külasepa-põllupidaja lasterohkes perekonnas. Pärast kooliaastaid Suure-Veerksus ja Räpinas jätkas haridusteed Tartu Reaalkommertskoolis (1919-1920), Tartu Reaalkoolis (1920-1923), Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (1919-1924) ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas (1923-1929). Muusikakoolis õppis teooriat ja kompositsiooni M.Saare ja H.Elleri, koori- ja orkestritundmist J.Aaviku, viiulit S.Schapiro jt., klaverit S.Hermanni (dr.K.A.Hermanni tütar) jt., laulmist D.Brovkini juures. Hiljem täiendas ennast (peamiselt dirigeerimises) ka välismaal (Berliinis, Varssavis) ning omandas muusikaõpetaja kutse.
R.Ritsing on töötanud Tartus dirigendina 1920. ja muusikaõpetajana 1923. aastast.
1927-1933 Tartu Töölisteatri muusikajuht;
1934-1958 Tartu Ülikooli muusikaõpetaja;
1947-1957 Tartu Muusikakursuste (Õhtumuusikakooli) organiseerija, direktor, õppejõud;
1945-1980 H.Elleri nim. Tartu Muusikakooli õppejõud;
1946-1956 Heliloojate Liidu Tartu osakonna ja noortesektsiooni organiseerija ning esimees, hiljem juhatuse liige.
Oli ka dirigendiks ja kunstiliseks juhiks Tartu Töölismuusika Ühingus, muusikaõpetajaks Vahi Põllundus- ja Aianduskoolis, Pimedate Asutuste koolides jm.
1950-1980 oli R.Ritsing üldlaulupidude üldjuht, 1985 ja 1990 aujuht.
R.Ritsing on 1956. a. Tartus Toomeorus toimunud I üliõpilaslaulupea mõtte algataja ja tänaseni kestnud traditsiooni üks loojaid. Oli nimetatud laulupeo üldjuht 1956, 1958, 1967, 1968, 1971, 1974.
Juhatanud 1933-1974 Tartu Akadeemilist Meeskoori, 1935-1983 segakoori “Vanemuine", 1945-1963 Tartu Ãœlikooli Akadeemilist Naiskoori ja paljusid teisi koore ning orkestreid.
R.Ritsingu koorijuhiks olles on laulumatkad ulatunud kaugele kodulinnast: kontserte on antud Ungaris, Poolas, Taanis, Norras, Rootsis, Soomes, Saksamaal, enamikus endisse NL-I kuulunud riikides.
1957.a. võttis R.Ritsing Tartu Akadeemilise Meeskooriga osa VI ülemaailmsest noorsoo ja üliõpilaste festivalist Moskvas, saavutades koorimuusika konkursil pronksmedali (eelnevalt Eesti ja üleliidulisel võistlusel kuldmedali). Üldse on R.Ritsing oma kooridega osa võtnud 20 võistlusest ja esikohale tulnud 15 korral.
R.ritsing on loonud koori- ja soololaule, instrumentaalmuusikat soolopillidele, ansamblitele ja orkestrile, muusikat lavateostele jm., avaldanud muusikaartikleid ja -uurimusi; ulatuslikematest töödest on trükis ilmunud “Koori- ja orkestrijuhi käsiraamat", “Kooritöö metoodika", “Eesti muusika ajalugu” (läti ja soome keeles), uurimus “Kalevipoeg muusikas", ülevaade eesti vanemast muusikaliteratuurist.
R.Ritsing on olnud aktiivselt tegev lektorina, konsultandina, koduloolasena; tal on haruldane noodi- ja raamatukogu.
Meeskoori dirigent aastast 1963, peadirigent aastast 1974
A.Ritsing on Tartu linna aukodanik.
Alo Ritsing (sünd. 04.11.1936) omandas muusikalise hariduse Tartu Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis kaugõppe üliõpilasena professor Gustav Ernesaksa kooridirigeerimise klassis. Muusikat tegema publiku ette jõudis Alo aga üsna varakult – algkoolist, kust valiti viisipidajaid poisse “Carmeni” etenduse poistekoori. Pärast keskkooli lõpetamist 1955. aastal, Tartu Ãœlikoolis bibliograafiat õppides, osales aktiivselt Tartu Akadeemilise Meeskoori lauljana ja siitpeale ongi märgata tema järjest süvenevat huvi koorilaulu ja dirigeerimise vastu.
Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigendina alustas Alo Ritsing isa kõrval tööd 1963. aastal. Aastast 1974 (pärast isa loobumist) sai Alo Ritsingust Tartu Akadeemilise Meeskoori peadirigent.
Praeguseks ajaks on temast kujunenud Eesti üks produktiivsemaid erinevate kooriliikide laulude autoreid. Aktiivse osalejana professionaalsetes muusikaorganisatsioonides on prof. A. Ritsing kolleegide seas tunnustatud kõrgetasemelise koorijuhina, selle värskendajana ja filigraanse töötlejana. Ta on olnud külalisdirigendiks nii Eestis kui välismaal.
XML Feeds 
