Meeskoori dirigent aastatel 1924-1933

Leonhard Wilhelm Johann Neuman, pseud. Leenart Helisalu (13. XII 1885 Tartu – 20. X 1933 Tartu). Koorijuht, muusikategelane ja laulja (bariton). Lõpetas 1912 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Õppis laulmist 1908-1912 Tartus Georg Stahlbergi juures, 1912-1914 Berliinis G.A.Walteri ning 1915-1916 Moskva konservatooriumis A.Borzati ja eraviisil A.Sekar-Rozhanski juures. Täiendas end 1921-1922 Roomas, 1922-1924 Leipzigis ja Berliinis, viimases J.Raatz-Brockmanni juures, ning 1927 Viinis.
Oli 1914-1915 Pärnu ja 1916-1918 Tartu üldhariduskoolides muusikaõpetaja; 1919-1920 õpetas laulmist Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis, 1920-1921 ja 1927-1933 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1921-1922 oli diplomaadina Itaalias. Alustas koorijuhtimist juba noorukina: juhatas 1905-1907 Tartus Eesti noorsoo Segakoori ja 1916-1918 Tartus Eesti Haritlaste Segakoori, mis esitas uuemat eesti kooriloomingut; 1920-1921 ja 1926 oli Tartu Üliõpilassegakoori ja 1924-1933 Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigent. IX üldlaulupeo üldjuhte. Laulusolistina osales peamiselt vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeis. Kirjutanud koorilaule (segakoorile: “Kodumaa laul", E.Visnapuu; “Neiu", A.Grenzstein; “Ööbik", G.Wulff; “Mis see oli", K.E.Sööt; ja naiskoorile: “Minu süda", A.Reinvald). Avaldas 1920-1930. Aastail hulga artikleid eesti muusika ja interpretatsiooni kohta.
Artiklid: K.A.Hermann eesti muusika ajaloos ("Looming” 1923, nr.5), Veerud eesti muusika ajaloost (samas, 1924, nr.2-6), Meie muusikaelu sajandi algul (samas, 1930, nr.11), Kus ja kuidas laulu õppida ("Muusikaleht” 1924, nr.2-3), 20 aastat Eesti sümfooniaorkestrit (samas, 1927, nr.11), Mis on häälekultuur (samas, 1929, nr.1), Häälekultuur ühtlustatud koorilaulu alusena (samas, 1929, nr.2), ja Ooperilauljate ettevalmistamisest (samas, 1930, nr.3).
Bibliograafia: J.Jürisson. Leonhard Neuman muusikuna ja sulemehena. – Teater. Muusika. Kino, 1985, nr.12; M.Märtin. Otto Hermann ja Leenart Neuman eesti muusikaloos. – Sirp ja Vasar, 1983, 21.okt; Eesti Muusika Bibliograafiline Leksikon, Tallinn, 1990, lk.158.