Meeskoori dirigent aastatel 1933-1974
Richard Ritsing sündis 25. Märtsil 1903. aastal Räpinas külasepa-põllupidaja lasterohkes perekonnas. Pärast kooliaastaid Suure-Veerksus ja Räpinas jätkas haridusteed Tartu Reaalkommertskoolis (1919-1920), Tartu Reaalkoolis (1920-1923), Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (1919-1924) ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas (1923-1929). Muusikakoolis õppis teooriat ja kompositsiooni M.Saare ja H.Elleri, koori- ja orkestritundmist J.Aaviku, viiulit S.Schapiro jt., klaverit S.Hermanni (dr.K.A.Hermanni tütar) jt., laulmist D.Brovkini juures. Hiljem täiendas ennast (peamiselt dirigeerimises) ka välismaal (Berliinis, Varssavis) ning omandas muusikaõpetaja kutse.
R.Ritsing on töötanud Tartus dirigendina 1920. ja muusikaõpetajana 1923. aastast.
1927-1933 Tartu Töölisteatri muusikajuht;
1934-1958 Tartu Ülikooli muusikaõpetaja;
1947-1957 Tartu Muusikakursuste (Õhtumuusikakooli) organiseerija, direktor, õppejõud;
1945-1980 H.Elleri nim. Tartu Muusikakooli õppejõud;
1946-1956 Heliloojate Liidu Tartu osakonna ja noortesektsiooni organiseerija ning esimees, hiljem juhatuse liige.
Oli ka dirigendiks ja kunstiliseks juhiks Tartu Töölismuusika Ühingus, muusikaõpetajaks Vahi Põllundus- ja Aianduskoolis, Pimedate Asutuste koolides jm.
1950-1980 oli R.Ritsing üldlaulupidude üldjuht, 1985 ja 1990 aujuht.
R.Ritsing on 1956. a. Tartus Toomeorus toimunud I üliõpilaslaulupea mõtte algataja ja tänaseni kestnud traditsiooni üks loojaid. Oli nimetatud laulupeo üldjuht 1956, 1958, 1967, 1968, 1971, 1974.
Juhatanud 1933-1974 Tartu Akadeemilist Meeskoori, 1935-1983 segakoori “Vanemuine", 1945-1963 Tartu Ãœlikooli Akadeemilist Naiskoori ja paljusid teisi koore ning orkestreid.
R.Ritsingu koorijuhiks olles on laulumatkad ulatunud kaugele kodulinnast: kontserte on antud Ungaris, Poolas, Taanis, Norras, Rootsis, Soomes, Saksamaal, enamikus endisse NL-I kuulunud riikides.
1957.a. võttis R.Ritsing Tartu Akadeemilise Meeskooriga osa VI ülemaailmsest noorsoo ja üliõpilaste festivalist Moskvas, saavutades koorimuusika konkursil pronksmedali (eelnevalt Eesti ja üleliidulisel võistlusel kuldmedali). Üldse on R.Ritsing oma kooridega osa võtnud 20 võistlusest ja esikohale tulnud 15 korral.
R.ritsing on loonud koori- ja soololaule, instrumentaalmuusikat soolopillidele, ansamblitele ja orkestrile, muusikat lavateostele jm., avaldanud muusikaartikleid ja -uurimusi; ulatuslikematest töödest on trükis ilmunud “Koori- ja orkestrijuhi käsiraamat", “Kooritöö metoodika", “Eesti muusika ajalugu” (läti ja soome keeles), uurimus “Kalevipoeg muusikas", ülevaade eesti vanemast muusikaliteratuurist.
R.Ritsing on olnud aktiivselt tegev lektorina, konsultandina, koduloolasena; tal on haruldane noodi- ja raamatukogu.
XML Feeds 
